Asjaolu, et Tallinna linna maksumaksjate raha kasutatakse Keskerakonna valimiskampaanias, häirib tänaseks ainult hea valimistava valvureid. Valijad ja ajakirjandus on sellest teemast tüdinud, et mitte öelda harjunud. Ja kuna viimasele kahele asi korda ei lähe, peavad ka konkurendid õigemaks oma aega ja närvi järjekordse kohukese peale mitte raisata. Valimiskampaania ajal vähemasti mitte.
Kuidagi varakult on aga alanud Keskerakonna kannatuste saaga, mis sisult on sama tüütav ja harjumuspärane ning kordub kõigil valimistel.
Esimesena on seekord „süüdi“ sõltumatu uuringufirma ja eriti uudisteagentuur, kes küsitluse tellis. Kallutatud küsijad küsitlesid kallutatud vastajaid ja selle tulemuse avaldas kallutatud toimetus kallutatud ajakirjanduses.
Ennustan, et järgmisena põhjustab piinu kallutatud NO teater, mille kallutatud näitlejad kallutatud näitejuhi käe all etendasid Ühtse Eesti suurkogu ja kallutatud Rahvusringhääling näitas seda etendust. Kui juba BNS-iga uks avati, siis ei saa ju järg jääda tulemata.
Ning kindlasti saab oma osa ka kallutatud vabariigi valimiskomisjon, sest nii pole juba aastaid olnud, et nad poleks kallutanud.
Ja seda kõike Keskerakonna arvates.
Asjaosalised ise on kindlasti arusaamatuses – milles ja miks neid süüdistatakse. Avaldada oma arvamust on osa demokraatiast. Arvutada protsente on osa aritmeetikast. Ja ega neil polegi mingit süüd, küll aga kasutatakse neid ära kuvandi loomisel.
Valijal, kes tunneb, et tema suhtes on oldud Eesti Vabariigis ülekohtune, on nii lihtsam end Keskerakonnaga samastada ja tema poolt hääletada. Kui puudub usk, et kõikide solvatute kaitsja ka tegelikult midagi ära teha saab, siis koos kannatamist võib ju ikka lubada. „Kallutatud“ jõudude poolt näiliselt põhjustatud piinad muudavad Keskerakonna valija jaoks elu ilusamaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment