Wednesday, December 16, 2009

Pensioniea tõstmisest (vol.2)

Eelmise loo jätkuks kõigepealt sellest, et Praxise anlüütiku Andres Võrgu andmetel võimaldaks pensioniea tõus riigile 8% väiksemaid kulutusi pensionide väljamaksmiseks. Ühes kuus on täna väljamakstav summa on 1, 325 miljardit kokku. Halbadest töötingimustest varasem pensioniõigus moodustab sellest 166 miljonit. Ehk siis tervistkahjustavatel töödel ja väljateenitud aastate pensioniõiguse uutele alustele viimisest on ka riigi kulutuste kokkuhoid suurem.
Mis mõttega siis pensioniea tõstmisega tulistjalu kiirustada, kui pakilisemad tööd tegemata ?

Pensioniiga suurusena on aastate jooksul oluliselt muutunud. Ka Eestis näiteks ei pea 63 aastaselt pensionile minema ja võib pensioni saamist edasi lükata. Õigust edasilükatud pensionile kasutab Eestis täna 559 inimest võites sellega iga edasilükkunud kuu eest 0,9 % pensioni suurusest. Veel ennem seda viisime sisse ennetähtaegse pensioni. Siin loomulikult vastupidiselt inimene kaotab iga varem pensionile mindud kuu eest 0,4% pensionist. Ennetähtaegsel pensionil on 14 639 pensionäri. Põhjused, miks üks inimene otsustab minna varem pensionile ja teine hiljem, on väga individuaalsed. Sõltub see ära tehtavast tööst ja palgast või koguni lootusetusest tööd leida. Aga ka tervisest loomulikult.

Eesrindliku pensionikorraldusega riigid on siin veelgi kaugemale läinud. Lihtsalt seletatuna tähendaks see seda, et seaduses sätestatud pensioniiga pole mitte 63 aastat vaid näiteks 60 kuni 65 aastat /tõesti näitena toodud, mitte palun võtta ettepanekuna/. Sisuliselt otsustab iga inimene ise tervise ja tehtava töö ja saadava tulu alusel, millal tal selle aja jooksul on mõistlik pensionile jääda. Loomulikult sõltub tehtavast valikust pensioni suurus. Mida hiljem lähed, seda suurem pension on. Ehk siis samad põhimõtted, mis meie täna kehtivas seaduses, aga veelgi suuremas sõltuvuses tehtavast valikust. Seejuures on kaasaegse pensionikorraldusega riigid suutnud arvestada ka kõige olulisema näitajaga pensioniea tõstmisel - see on pensionieas elatud aastate arvu kasvuga.

Kokkuvõtteks. Penisoniea tõstmine vajab palju tõsisemat ja sisulisemat ettevalmistust. Temast loodetav kasu jääb saamata, kui palju pakilisemad küsimused on veel lahendamata. Tööpensioni loomine võtab oma aja. Seejärel saame arutada, kas ja kuidas pensioniiga tõsta.

Saturday, December 12, 2009

PENSIONIEA TÕSTMISEST (vol.1)

Pensioniiga on teemaks kõikides vananevates ühiskondades. Ehk siis seadustes sätestatud pensioniõigust andev vanus tekitab paljudele Euroopa riikidele probleeme ja neid püütakse lahendada. Eesti tingimustes peaks see tähendama seda, et pensionileminek 63 aasta vanuses peaks olema meil probleemiks. Minu arvates meil hetkel sellist probleemi pole. Riiklikus pensionikindlustuses on lahendamata hoopis üks teine küsimus – paljud inimesed saavad 20%-lise sotsiaalmaksu kulul pensionile veelgi varem, kui 63 eluaastat täis saab. Seejuures on nendel inimestel täiesti õigustatud ja sisuline põhjus, miks nad teistest varem pensionile peaksid minema.

Arvudest. Vanaduspensioni saajate arvuks teatab meile sotsiaalkindlustusamet 290 967 inimest. Nende seast on tervistkahjustava või pingelise töö tõttu ennem üldist pensioniga, ehk siis veel varem kui 63 aastaselt, pensionile siirdunuid 37 834 . Isegi protsendiarvutust mitte kõige paremini valdavale on selge, et nende osakaal vanaduspensionide saajate arvus ei ole sugugi väike.

Nende inimeste igati põhjendatud õigus varasemale pensionieale on seotud tehtud tööga. Kindlustuskeeles kõneldes katab täna riiklik pensionikindlustus lisaks vananemisriskile ka tervistkahjustavate töötingimuste riski, sest ka varasemat pensioniõigust andvatel töödel maksab tööandja samasuurust sotsiaalmaksu, kui mujalgi. Kui te kindlustate oma auto, siis te ju ei oota, et kindlustatud oleks ka teie maja või korter? Riiklikus pensionikindlustuses paraku täna aga asi niimoodi kipub olema.

Oleks vale väita, et valitsused ei tea, mida selle probleemi lahendamiseks tarvis oleks teha. Otse ja ausalt öeldes on kontseptuaalsed lahendused leitud juba kümme aastat tagasi. Praktikasse pole need aga jõudnud. Ka eelmine valitsus kiitis heaks tööpensionide süsteemi. Kas hetkel võimul olev kooslus julgeb selle alusel ka seadusega välja tulla, jääb esialgu küsimärgiks. Tööpensionide süsteem näeb ette halbade töötingimuste tõttu varasema pensionilemineku õiguse eraldi kindlustamist. Töötingimuste eest vastutav tööandja oleks kohustatud varasema pensioniõiguse oma töötajatele kindlustama. Ehk siis need viis aastat näiteks, mis saabuksid inimesele ennem üldist pensioniiga, oleks kinni makstud tööpensionina ja mitte riiklikust pensionikindlustusest. Asi oleks aus nii nende inimeste suhtes, kes tervistkahjustavatel töödel töötavad, kui ka nende suhtes, kes sellist tööd ei tee.

Seetõttu ei ole täna üldise pensioniea tõstmisega kuskile kiiret, sest probleemid on hoopis mujal.

Friday, December 4, 2009

Päästjate palgaraha

Olen veendunud, et puuduoleva 22,8 miljoni krooni leidmine päästjatele on pelgalt tahtmise küsimus ja esmaspäevasel rahanduskomisjoni istungil saaks probleem lahenduse. Võin arvata, et sotsiaaldemokraatide selleks pakutud katteallikas võimuliitlastele ei sobi. Mis siis ikka, ega selle tõttu ei saa tegu tegemata jätta. Riigikogu reformierakondlastest, isamaaliitlastest ja rohelistest koosnev enamus hääletas maksuseadustesse sisse näiteks täiendava aktsiisitõusu. Komisjoni arutelul pakuti selle arvel riigi tulude suurenemise numbriks esialgu 450 miljonit, mis hilisema täpsustuse käigus muutus 530 miljoniks. Päästjatele vajaliku raha suurus on peaaegu neli korda väiksem, kui see täpsustus. Võimuliitlaste lubadus, et see raha läheb ainult eelarve tasakaalu parandamiseks, oleks siinkohal viisakas unustada. Ütleme siis nii, et mul ongi juba meelest läinud. Need 22,8 miljonit meid eurole lähemale ei vii. Küll aga jääb nii mõnigi inimene elu ja tervise juurde ja maja maha põlemata.

Võimuliidu juhtivate komisjoni liikmete (Peep Aru, Margus Tsahkna) kommentaarid on olnud pigem lahendust otsivad, kui probleemi eemale põrgatavad. Otsime siis seda lahendust ja teeme ära!