Teie kodusel telekapuldil see nupp muidugi puudub. Elu viib meid aga mõnikord hotellidesse ja numbritoas telerit sisse lülitades, võite selle nupu sealt kergesti leida. Vajutad sellele ja näidatakse teadagi mida. Vaatamise aega kontrollitakse ja hotellist lahkudes tuleb maksta.
Samal ajal on ju ka maksud meie endi poolt makstud. Jõuad nüüd koju, avad televiisori ja avastad, et Tallinna linnapead näidatakse. Juba mõnda aega ja maksumaksja raha eest. Nagu tasuliste telekanalite puhul ikka, on esmatähtis see, mida ekraanilt näed. Mitte heli, mis pildiga kaasneb. Asjaolu, kas vaatasid või mitte, õnneks veel ei kontrollita.
Ega muud vahet sisuliselt polegi.
Wednesday, March 26, 2008
Monday, March 24, 2008
Lõpphääletus kolmapäeval
Riigikogu lõpetas eelmisel nädalal tulumaksuseaduse muutmise teise lugemise, mille sisuks on meie seaduse vastavusse viimine Euroopa Liidu direktiividega. Ehk siis aastaid tagasi antud lubaduse täitmine.
Sisuline valik tuli teha kahe võimaluse vahel. Kas minna tagasi traditsioonilisele ettevõtete poolt teenitud tulu maksustamisele või jätkata erilist Eesti liini, ehk siis ettevõttesse reinvesteeritud kasumi mittemaksustamist. Valitsuskabinet otsustas juba möödunud aasta suvel viimase kasuks ja nüüd on samale järeldusele jõudnud ka Riigikogu. Sellegi poolest vajab kehtiv seadus muudatusi, et keegi ei saaks väita, et Eestis ema-tütarettevõtte direktiivi nõudeid ei täideta. Direktiiv ise ütleb, et riigid ei tohi maksudega takistada emaettevõttel teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast tütarettevõttest teenitud raha välja võtta. Seejuures ei ütle direktiiv, milliseid makse nendeks takistavateks maksudeks loetakse. See teadmine on sündinud Euroopa Kohtu praktikast. Seega tuli eelnõu koosatmisel ja arutamisel lähtuda nii direktiivist kui kohtulahenditest.
Võime kindlad olla, et uues kuues seadusega me need nõuded täidame ja kui keegi kavatseb Eestiga sel teemal tulevikus kohut käia - jääb ta kaotajaks.
Kriitikat eelnõu aadressil on siiani tehtud kahes liinis. Esiteks on selge, et üksikud augud kehtivas seaduses saavad nüüd kinni lapitud ja enam ei saa olema võimalik Eestis teenitud raha aktsiamüügi abil maksuvabalt Hollandisse kantida. Kui kellegi äriidee selles seisneski, ei saagi ta uue seadusega rahul olla. Teiseks teemaks on kujunenud uuest seadusest tulenev avansiliste maksete kord ettevõtete tulu maksustamisel. Raamatupidajatele on avansiliste maksete maksmine selge. Paistab aga, et Eesti äriilm jaguneb siin kaheks. Need äriringkonnad, kes ka siiani Maksuametiga kultuurselt suhelnud, uut korda toetavad. Need mehed, kes maksude "optimeerimisega" ametilt vastu näppe saanud, jälle pelgavad.
Seega seisab seaduse autoritel ees ka tõsine töö selle põhimõtete seletamisel.
Sisuline valik tuli teha kahe võimaluse vahel. Kas minna tagasi traditsioonilisele ettevõtete poolt teenitud tulu maksustamisele või jätkata erilist Eesti liini, ehk siis ettevõttesse reinvesteeritud kasumi mittemaksustamist. Valitsuskabinet otsustas juba möödunud aasta suvel viimase kasuks ja nüüd on samale järeldusele jõudnud ka Riigikogu. Sellegi poolest vajab kehtiv seadus muudatusi, et keegi ei saaks väita, et Eestis ema-tütarettevõtte direktiivi nõudeid ei täideta. Direktiiv ise ütleb, et riigid ei tohi maksudega takistada emaettevõttel teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast tütarettevõttest teenitud raha välja võtta. Seejuures ei ütle direktiiv, milliseid makse nendeks takistavateks maksudeks loetakse. See teadmine on sündinud Euroopa Kohtu praktikast. Seega tuli eelnõu koosatmisel ja arutamisel lähtuda nii direktiivist kui kohtulahenditest.
Võime kindlad olla, et uues kuues seadusega me need nõuded täidame ja kui keegi kavatseb Eestiga sel teemal tulevikus kohut käia - jääb ta kaotajaks.
Kriitikat eelnõu aadressil on siiani tehtud kahes liinis. Esiteks on selge, et üksikud augud kehtivas seaduses saavad nüüd kinni lapitud ja enam ei saa olema võimalik Eestis teenitud raha aktsiamüügi abil maksuvabalt Hollandisse kantida. Kui kellegi äriidee selles seisneski, ei saagi ta uue seadusega rahul olla. Teiseks teemaks on kujunenud uuest seadusest tulenev avansiliste maksete kord ettevõtete tulu maksustamisel. Raamatupidajatele on avansiliste maksete maksmine selge. Paistab aga, et Eesti äriilm jaguneb siin kaheks. Need äriringkonnad, kes ka siiani Maksuametiga kultuurselt suhelnud, uut korda toetavad. Need mehed, kes maksude "optimeerimisega" ametilt vastu näppe saanud, jälle pelgavad.
Seega seisab seaduse autoritel ees ka tõsine töö selle põhimõtete seletamisel.
Thursday, March 6, 2008
KOLM SUURT ASJA UUES HASARTMÄNGUMAKSU SEADUSES
Protokollidest loen, et valitsus kiitis täna heaks hasartmängumaksu seaduse uue eelnõu ja esitab selle Riigikogule. Muudatusi on selles palju, aga mängukirge maandavatest ja kasiinondust piiravatest sätetest pean neist tähtsamaiks kolme.
Inimlikul tasandil pean kõige olulisemaks nõuet kasiinokülastajad registreerida. On täiesti kaks eri asja, kas käia kasiinos anonüümsena või kohustuslikus korras nime kirja panemisega. Nii mõnigi avaliku raha käsutaja näiteks, jääb seejuures kindlasti mõtlema. Sõltuvuse juures ongi ju küsimuseks – minna või mitte minna? Usun, et paljudel jääb seaduse vastuvõtmisel nüüd kasiinos käimata. Uue sisu saab ka kasiinode endi poolt kasutusele võetud keelusäte. Kui varem oli võimatu või väga raske kontrollida, kas inimene sellise piirangu on endale võtnud või ei, siis nüüd on kõik mustvalgel kirjas.
Teiseks oluliseks muudatuseks on uuenevad nõuded mängukohtadele. Täiesti kindlasti väheneb nende kohtade arv, kus kasiinosid peetakse. Väiksemates linnades muutub nende pidamine üldse mõtetuks majanduslikus mõttes. Kasiinode kättesaadavus väheneb.
Kolmandaks oluliseks muudatuseks pean mitme kohaliku võimu poolt ülesvõetud küsimust nende õigustest kasiinodele tegevuslubade andmisel. Küsimus oli õige ja vastus eelnõus on selge. Kohalikule võimule antakse õigus planeeringute kinnitamisel tunnistada kasiinovabaks terved piirkonnad. Või kogu linna territoorium, kui vaid selleks soovi on. Kasiinovastased meeleavaldused tuleb tulevikus registreerida linnavalitsuse lähikonda, sest sisuline jah või ei on nende teha.
Muu maailma kogemus ütleb, et sõltuvust tekitavaid pattusid ei ole kasulik mitte keelata, vaid mõistlikul moel piirata. Põrandalune hasartmäng toetab varimajandust ja ei kedagi teist. Inimlike murede arv siis ei vähene, vaid suureneb.
Inimlikul tasandil pean kõige olulisemaks nõuet kasiinokülastajad registreerida. On täiesti kaks eri asja, kas käia kasiinos anonüümsena või kohustuslikus korras nime kirja panemisega. Nii mõnigi avaliku raha käsutaja näiteks, jääb seejuures kindlasti mõtlema. Sõltuvuse juures ongi ju küsimuseks – minna või mitte minna? Usun, et paljudel jääb seaduse vastuvõtmisel nüüd kasiinos käimata. Uue sisu saab ka kasiinode endi poolt kasutusele võetud keelusäte. Kui varem oli võimatu või väga raske kontrollida, kas inimene sellise piirangu on endale võtnud või ei, siis nüüd on kõik mustvalgel kirjas.
Teiseks oluliseks muudatuseks on uuenevad nõuded mängukohtadele. Täiesti kindlasti väheneb nende kohtade arv, kus kasiinosid peetakse. Väiksemates linnades muutub nende pidamine üldse mõtetuks majanduslikus mõttes. Kasiinode kättesaadavus väheneb.
Kolmandaks oluliseks muudatuseks pean mitme kohaliku võimu poolt ülesvõetud küsimust nende õigustest kasiinodele tegevuslubade andmisel. Küsimus oli õige ja vastus eelnõus on selge. Kohalikule võimule antakse õigus planeeringute kinnitamisel tunnistada kasiinovabaks terved piirkonnad. Või kogu linna territoorium, kui vaid selleks soovi on. Kasiinovastased meeleavaldused tuleb tulevikus registreerida linnavalitsuse lähikonda, sest sisuline jah või ei on nende teha.
Muu maailma kogemus ütleb, et sõltuvust tekitavaid pattusid ei ole kasulik mitte keelata, vaid mõistlikul moel piirata. Põrandalune hasartmäng toetab varimajandust ja ei kedagi teist. Inimlike murede arv siis ei vähene, vaid suureneb.
Subscribe to:
Posts (Atom)
