Ma arvan, et
tuhanded majandusteadlased ja praktikud võivad 2013. aasta Nobeli
majanduspreemiast oma suu puhtaks pühkida. Sest kurja juur on leitud ja selle
on avastanud meie rahandusminister isiklikult. Sadakond aastat tööpuuduse
probleemile lahendust otsinud tegelased on lihtsalt rumalad.
Asi on
lihtsam, kui arvata võis – Ligi arvates peitub Euroopa tööpuuduse põhjus
selles, et töötajatele makstakse tehtud töö eest palka!!??
Vabandan,
kuid just selline on minu tagasihoidlik arendus ministri eilsetest mõtetest
alampalga asjus.
Kui nüüd
pilamisest loobuda ja tõsiseks muutuda, siis alampalk suurusena on kindel
sotsiaalne norm. Ehk siis selline töötasu, millest vähem maksta on keelatud mis
iganes töö eest.
Sisuliselt
ei erine see mistahes muust taolisest normist. Kas või näiteks, et puhkus ei
tohi olla lühem kui kindel arv päevi jms. Erinevus, ka Euroopa riikide vahel,
seisneb selles, kuidas lubatud minimaalse palga suurus tekib.
Arenenud ja
vastaspoole arvamusest lugupidavates riikides sünnib see norm tööandjate
liitude ja ametiühingute kokkuleppe alusel. Seaduses pole seejuures tarvis
sätestada midagi muud peale tõsiasja, et antud kokkuleppest madalamat palka
maksta ei tohi.
Tasub teada,
et tööandjate ja ametiühingute vaheliste kokkulepete alusel tööelu normide
loomine on nendes riikides loomulik osa tööelust.
Kahjuks aga pole
Eesti ainus Euroopa riik, kus puudub ka majanduse arengule soodsalt mõjuv
tööandjate ja ametiühingute vaheline kõikehõlmav suhtlus. Sellisel juhul sünnibki
alampalk seaduse toel ja abil. Midagi pole parata, aga nii tuleb ka Eestis
käituda.
Kui
Tööandjate Keskliit ja sinna kuuluvad haruliidud on valmis tänasest suuremal
hulgal kollektiivlepinguid ja palgaleppeid sõlmima, jõuaksime ka meie arenenud
tööturuga riikide hulka.
