Friday, November 28, 2008

Tankid või eurod

Tänases Terevisioonis leidis Kaitseministeeriumi värske kantsler, et üheks tema ülesandeks on ühiskonnale selgeks teha lihtne tõsiasi – riigi kaitsevõime ei ole ainult sõjaväelaste pärusmaa. Kümme punkti kümnest !
Ma püüaks seda sama seletada ka kaitseministrile. Kõikvõimalikud analüütikud tunnistavad, et kaasajal ei ole riikide julgeolek ohustatud mitte niivõrd tankide ja püsside põhiselt, vaid majanduse kaudu. Seetõttu on selge huvi vähendada majanduse haavatavust võõra ja vaenuliku jõu poolt.
Suurus nimega “Eesti kroon” on ilma mingi kahtluseta kergesti rünnatavam kui suurus nimega “euro”. Täiesti võrreldav seis asjaoluga, et Eesti NATO liikmena on kindlasti paremini kaitstud, kui me NATO liikmeks poleks mitte.

NATO-sse astudes võtsime me kohustusi ja andsime lubadusi. Euroga liitumiseks tuleb meil samuti kohustusi täita ja , kahju küll, samas mitmeid valitsusliidu poolt antud lubadusi keerulises majandusolukorras paremaid aegu ootama jätta. Või siis täita mahus, mis hetkel jõukohane.

Minu veendumus on, et ka Eesti parema kaitstuse nimel tuleb meil võimalikult kiiresti ühineda euroga. Selle saavutamiseks aga tuleb paraku oodata meie lubaduste osas kaitsekulude tõstmisel. Langeva sisemajanduse kogutoodangu juures on kaitsekulutuste külmutamine 2008. aasta tasemele samm, mida võiksid hinnata ka meie NATO partnerid.
Ühinemine euroga suurendab meie julgeolekut kordades rohkem, kui miljonid kaitsekulude kasvuks. Ja kuidagi tobe oleks tõdeda, et Eestil jäi euroga ühinemata seetõttu, et on NATO liige ! Need kaks liikmelisust ei saa olla kuidagi vastuolus.

Saturday, November 15, 2008

Tööpuudus on probleem number üks

Tänaseks vastavad ärevad teated tööturult sama murelikele uudistele majanduses toimuvast. Nii, nagu võis karta, ei jäänud nad tulemata. Ja kuigi hetkel on veel tööpuudus kaks korda väiksem, kui kõige raskematel aastatel, ei ole olukorra peatset paranemist veel näha.

Kindlasti on Eesti tööpuuduse kasvuks paremini valmis, kui kümme aastat tagasi. Seda eelkõige tänu valitsuse, ametiühingute ja tööandjate koostöös loodud töötuskindlustusele, mida siis ju veel polnud. Aga siis polnud ka neid tuhandeid inimesi, kes oleks oma tulevikku kavandanud pangalaenu abil loodud kodule. Murede koorem, mida tööta jäänud inimesel lahendada tuleb, on samuti suurenenud. Kas saab siinkohal midagi asist kiiresti ette võtta, et turumajandusliku lainetuse miinuspool kergemate valudega üle elada?

Riigikogu menetluses on palju vaidlusi tekitanud töölepinguseadus, mis ametiühingute ja tööandjate kokkuleppe tulemusena sai turvaliselt paindliku kuju. Sama kokkulepe näeb ette, et seadus peaks jõustuma 1.jaanuaril 2010. Eelnõu näeb ette olulisi muudatusi töötuskindlustuses ja seda nii töötaja kui tööandja poole pealt. Töötajate jaoks on tähtis kindlustusest makstava hüvitise suurenemine töötuks jäämise korral 70 % protsendini varasemast palgast ning veelgi olulisemana isikute ringi laienemine, kellel hüvitisele on õigus. Asetagem end tööta jäänud ja panga ees kohustust omava inimese olukorda. Teadmine, et kui menetluses olev eelnõu oleks juba seadus, ei anna talle suuremat hüvitist või õigust sellele hüvitisele. Seda annab ikkagi seadus siis, kui see vastu võetud on ja kehtib. Uus seadus vähendab pankrotistumise ohtu ka ettevõtjate tarvis. Siit ka selge küsimus lepingu sõlmijatele – kas me mitte ei vaja uut seadust veelgi varem, kui senine kokkulepe ette näeb?

Suurem sissetulek töötuks olemise korral on aga ajutine abinõu, mis rasked ajad aitab üle elada. Palju tähtsam on uus töö. Selles vallas on oluline samuti kolmepoolselt kokku lepitud samm, et riigi tööturuameti kohustused antakse üle töötukassale. Kui kohustus maksta hüvitisi ja kohustus otsida inimesele uut tööd on ühe mütsi all, oleme kõik ainult võitnud. Vastava seaduseparanduse ettevalmistus on aga võtnud kahjuks loodetust rohkem aega. Eelnõud ettevalmistav sotsiaalministeerium võiks suuremate vaidlusteta nõustuda tööandjate ja ametiühingute ettepanekutega ühendasutuse nime ja juhtimise asjus ning eelnõu Riigikogule kiiresti üle anda. Äärmiselt rumal oleks mainitud põhjustel kaotada aega, mida meil enam pole.

Valitsuse ees seisab veelgi keerulisem ülesanne, elavdada majandust ja suurendada tööhõivet. Eesti liitumine Euroopa Liiduga pani meie majanduse rööbastel kiiresti liikuma. Varasem liitumine euroga oleks andnud sellele liikumisele täiendava tõuke ning kes iganes analüütik või mis iganes pank poleks saanud spekuleerida meil kehtiva rahavääringu asjus nii, nagu osad seda täna teevad. Inetult ja otse öeldes – meil on nüüd raskem selgitada, et Eesti pole Läti. Üleminek eurole oleks aga see nupp, millele vajutamine meie majanduse uuesti käima veab ning sellega töökohti loob.