… selle
eest, et nad hooldusravi lahendamata küsimused emotsionaalselt ja
professionaalselt lahti kirjutanud on. See ongi nende töö.
Püüan
siinkohal emotsioone vältida, sest lahendused saavad olla praktilised ja ei
midagi muud.
Ma olen väga
pikka aega juba kindlalt veendunud, et tänase korralduse juures
hooldusravi jääbki kiratsema, sest lähtutakse eluvõõrastest
eeldustest. Ravime me inimesi teatavasti ravikindlustuse kuludest. Hoolduse
eest maksvad aga nii omavalitsused, riik või
hoolekandealused ise koos nende lähedastega. Selline lähenemine eeldab,
et just kui oleks võimalik selgelt eristada, et seda patsienti me ravime ja
seda abivajajat hooldame. Tegelikus elus nii ei ole ja mingil eluhetkel vajab
inimene nii ravi kui hooldust ja seda ühel ja samal ajal. Ühes ja samas kohas,
olgu see kodu või asutus.
Ehk siis
süsteem on loomata ja see on riigi võlg,
eelkõige vanema põlvkonna ees. Me võime ju Euroopa Liidu abiga luua veel
n arv hooldusravi kohta, aga seni, kuni puudub vastus küsimusele – kes selle
eest maksab ? – jäävad ka need vajalikud kohad õhku rippuma. Seejuures vastus küsimusele ei saa sõltuda sellest, kui
toimivad on patsiendi sidemed perearstiga, kas omavalistusel on küllaldaselt
vahendeid ja kaastundlikust eelarve tegemisel ja kuivõrd maksevõimelised on
abivajaja lapsed. Kujutage ette olukorda, kus kõik need kolm näitajat on miinusmärgiga? Ja ei olegi mingit vähegi
inimlikku võimalust. Julm !!!
Valitsus,
kohalikud omavalitsused ja haigekassa peaksid istuma ühe laua taha ja
otsustama, kas selline olukord, kus hooldusravi kättesaadavus sõltub ära jumal
teab mitmest asjaolust, aga mitte niivõrd inimese tegelikest vajadustest, on
mõistlik. Ja ma optimistina usun, et jõuavad järeldusele, et ei ole.
Seejärel
tuleb kõigil koos, kui tänastel korraldajatel, see ühtne hooldusravisüsteem
luua. Mitte üksteise kaela kohustusi veeretada, vaid just luua. Võib olla on
sellise süsteemi nimi kindlustus, võib olla mitte. See polegi oluline. Tähtis
on, et me teaks, millistel tingimustel hooldusravile minnakse või kodus
tehakse ja kuidas sellist süsteemi ühtsetel alustel rahastatakse.