Juba pealkirja nuputamisega tekkis probleem. Lihtsam oleks ju öelda opositsioon või siis vastasrind. Aga kas see oleks ikkagi päris täpne?
Kõige keerulisem on lugu Roheliste Erakonnaga, kellega valitsusliidu kokku kutsujal tekkis eriarvamus ainult vastutuse suuruse asjus. Sisuliselt on mitmed roheliste ettepanekud leppes, aga selle täitmise eest vastutada ei tule. Seega võib arvata, et päris mitmed võimuliidu ettepanekud saavad ka roheliste toetuse osaliseks ning samal ajal jääb neile vabadus ka vastu olla. Küsimuseks jääb, kas selline ebatavaline vabadusaste poliitikas tuleb noorele erakonnale kahjuks või kasuks. Ei hakka ennustama.
Rahvaliidul on selgelt käes kas uus algus või mõne muu suure otsuse langetamise vajadus. Ma usun, et ennast leida pole niivõrd kogenud parlamendipartei jaoks liiga raske ja esimesi järeldusi saab juba teha pärast nende üldkogu. Esmapilgul näib, et see uus algus on raske tulema. Ma ei oska muud moodi kuidagi Riigikokku valitud Erika Salumäe loobumist seletada.
Aga ka Keskerakonnal on ees otsustamise aeg. Seda küll teisel põhjusel. Minu meelest peaksid nad selgeks tegema, kas nad on opositsioonis valitsusliiduga või selle ühe osapoole, sotsiaaldemokraatidega. Esimesel juhul täidavad nad äärmiselt vajalikku rolli demokraatlikus parlamendis. Sotsiaaldemokraatide manamisele pühendudes on see aga pelgalt soov ise valitsusse pürgida. Eilsed Ain Seppiku soojad tervitused ei tee Keskerakonnast opositsiooni.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment