Friday, January 8, 2010

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Päevalehe arvamusplats Eesti demokraatia arengute suhtes on elav. Sekka Taagepera professionaalne ja kainestav arvamus ja neljapäevases lehes Suurkase must-valge hinnang. Olen mitmel korral iseendaga vaielnud, et kas sobib ühel elukutselisel poliitikul sel teemal kaasa lüüa. Aga Valneri esmaspäevane, hästi kirjutatud ja sama hästi loetav, lugu sunnib sõna võtma. Sest ka selle loo lugedes kerkis minu jaoks üles juba mitmendat korda kaks küsimust. Ehk mõni järgmine arvaja võtab vaevaks vastata.

Üheks põhiküsimuseks näib olevat valitud Riigikogu liikme seotus valijaga, mis vajab tugevdamist. Selle väitega pole mul vähimatki soovi mitte nõustuda. Küll aga on kõik mõtted, mis seda seotust suurendaks, lähtunud just ja ainult saadiku seotusest oma valimisringkonna valijatega. Aga miks just nii?? Riigikogus tehtav töö ja lahendamisele kuuluvate küsimuste ring ei anna selleks alust. Ehk siis rahvasaadiku Eiki Nestori side on Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Kristiines minu poolt hääletanutega samasugune kui Võrumaal Ivari Padari või Hiiumaal Kalev Kotkase poolt hääle andnutega. Isegi siis, kui erakonna valimislubadus kandiski regionaalset iseloomu ja oli seotud kas siis Võrumaa või Hiiumaaga, tuleb seda lubadust täita ka sellel rahvasaadikul, kes kandideeris Koplis ja Kalamajas. Valdavalt aga ei ole Riigikogus lahendamist vajavate küsimuste ring üldsegi mitte regionaalne vaid peab aitama elu edasi viia piirist piirini. Ma nüüd küll väga vabandan, kui eksin, aga viimase peaaegu kaheksateist aasta jooksul olen lugenud ma oma kohustusi valijate ees samasuguseks sõltumatult sellest, kus nad hääletasid. Ja ausalt öelda ka sellest, kas nad hääletasid ja kelle poolt hääletasid. Valijal peab alati olema õigus küsida.

Teine korduv teema on Valneril kokku võetud eriti sõnaosavalt. Kui varasematel aegadel mõeldi sellele , kuidas võimule tõustes midagi head ära teha, siis nüüd rohkem sellele, mida teha, et võimule tõusta. Paljudele selline poliitika tegemise viis ei meeldi. Mulle ka ei meeldi, kohe üldse ei istu mitte kuidagi. Aga siit „seestpoolt” vaadates , kui nii võib öelda, olen ma sunnitud kurvastuseks tõdema üht – see „mida teha , et võimule tõusta” pragmaatiline poliitika tegemise viis on valimistel palju edukam kui aateline. Miks? Kas see on mingi vähese demokraatia kogemusega ühiskondadele omane nähtus? Või toimub sama mujal vanades demokraatiates? Ei saaks ju süüdistada erakondi selles, et nad tahavad olla valimistel edukad. Fakt, et jagati kartuleid, toob hääli. Fakt, et kartulid läksid mädanema, hääli ära ei vii. See on fakt.

2 comments:

Tõnis Bleive said...

Väga hea, Eiki Nestor! Tõesti, lihtne ja iseenesestmõistetav asi (kaitsta oma erakonna valijate huve; kaitsta üldse valijate huve), aga kui keegi sellest kirjutab, mõjub kui tuuleõhk merelt. Ja kuigi kirjutamine on ka tegevus, suundume siiski kohe edasi: saatsin kaheksateist päeva tagasi kirja Riigikogu aadressile Teie erakonnakaaslasele Kõvale. Kiri väga tähtsas riiklikus küsimuses ning veel kummalisemates seostes. Eriti piinlik, et just minusugune suvainimene teisest Eestist seda tegema pidi. Kohe saate kõigest aru, toon pöördumise siin ära: (saatsin selle kõigepealt, nüüd juba nädal ja kaks kuud tagasi, Seppikule ning Strandbergile. Pole ei kippu ega kõppu. Ehk lähete müksate neid, Te ju ühes saalis vahel! Aga Kalvi eest Te - oma siinse jutu järgi - lausa vastutate, sest ta esindab Teie erakonda vastavas komisjonis.)

Tõnis Bleive said...

Saadetud: 21. detsember 2009. a.
Adressaat: kalvi.kova[at]riigikogu.ee


Lugupeetud Kalvi Kõva,

Rahumägi-Antropov juhtumit vaadeldi ajakirjanduses kui võimalikku rahastamispettust, mitmesuguste muude seaduste rikkumist, väljapressimisjuhtumit ning rahvaesindajate valetamist; pole aga tõstatatud küsimust J. Rahumägi k u i julgeolekuasutuste järelvalve Riigikogu komisjoni esimehe usaldatavusest ning tõsiseltvõetavusest.

Õigupoolest A. Seppik nimetas Äripäeva vahendusel juhtumit kui küsimust Eesti julgeolekust. Teie ametivend M. Laar keeldus(!) hinnangutest, ka M. Strandberg ei võtnud seisukohta, küll siiski mingeid hinnanguid andes, Teie tõstatasite küsimuse usaldusest, kuid mitte otseselt Eesti julgeolekust. Mina Eesti elanikuna ja kohustatuna alluma siinsetele seadustele olen hirmul, sest – asutuste, mille tegevus on avalikkuse eest (seadustega, kuid minu meelest tihti hoopis seadusevastaselt) varjatud, järelvalve juht allub surveavaldustele ning varjab seda. Teie – rahvaesindajate – komisjon on ainus, kes omab ülevaadet nt. Kaitsepolitseiameti tegevusest, teie (sealhulgas Teie) esindate mind kui rahvaliiget ja olete seega ainsad seadusega määratud isikud, kes kaitsevad mind eelmainitud ameti võimaliku omavoli eest. (Sellest omavolist olen ma paraku kuulnud, kahetsusväärselt palju.)

Niisiis, JJ-komisjoni esimees Rahumägi on mitmes usutluses väitnud, et allus väljapressimisele (600 000 krooni ulatuses), varjas juhtumit ja rikkus mitmeid seadusi (õigeaegne valimiskulude deklareerimine, kuriteo varjamine.).

Te saite juba esimesest lõigust aru, mida ma öelda tahan. Mõistate suurepäraselt, et minu pöördumine iseenesest on totrus, paraku siiski kirjutatud, kuna Rahumägi jätkab oma ametikohal ning isegi k ü s i m u s t sellest Eesti avalikkuses e i ole siiani t õ s t a t a t u d !

Minu arusaam juhtumist põhineb eelkõige Äripäeva uurimistel, ka ERR-i „Pealtnägija“ ühel saatelõigul ning paaril hilinenud kokkuvõtval Postimehe ning Päevalehe kirjutisel ning Keskerakonna avaldustel (ülejäänud eesti ajakirjandust ma ei jälgi.). Ma tooksin eriti välja Jaanus Rahumäe vastused Eesti Ekspressi küsimustele oktoobris 2 0 0 8 (!) ning Äripäevale aasta hiljem. Mina EE uurimusest teadlik polnud.

Seega palun Teid lisaks ametlikule tegevusele selle esmajärgulise julgeolekuohu maandamisel teha kõik, et küsimus leiaks laia kõlapinna (minul on olnud aega ning võimalusi erinevates teabevahendites jälgi ajada; paljudel rahvaliikmetel, kes samuti ohus on, ei pruugi olla.). Kui Te probleemi veel tõstatanud ei ole, tehke seda ning hiljem algatage küsimus enda ning teiste komisjoni liikmete pädevusest. Selgitage, miks Eesti Vabariigi julgeolekuasutuste järelvalve Riigikogu erikomisjoni esimehe ärakasutatavuse küsimus aastaks vaikusesse on jäänud, või kui see teatud põhjustel pole võimalik, viidake, et olete vastavad meetmed õigeaegselt tarvitusele võtnud – jääb üle Teid usaldada.

Jään jälgima asjade käiku ajakirjanduse ning ametiasutuste kaudu.

Visadust eestlaste julgeoleku tagamisel!