Hoidke joont, härrased!

Poliitikal on oma kalender ja sügise saabumine tähendab paratamatult riigieelarve meediakajastust. Seda täiesti arusaadavatel põhjustel – tegemist on äärmiselt olulise otsusega riigi elus ning rohked kommentaarid sellel teemal on teretulnud.
Aga……
Tahan juhtida austet vaba ajakirjanduse tähelepanu vajadusele oma sõltumatutes hinnangutes “hoida joont”. Nii näiteks on arusaadav, kui keegi peab vajalikuks eelarvet kritiseerida põhimõttel – riigieelarve ülejääk on liiga väike ja palku tõstetakse liiga palju. Kuigi ma ei ole selle väitega nõus, on selles oma loogika. Arusaadav oleks ka vastupidine, kui keegi peab palgatõusu tühiseks ja eelarve ülejääki mittevajalikuks. Ka selle väitega ma pole nõus, kuid ka selles on oma loogika.
Kardan ma aga hoopis kolmandat ja seda paljude hiljutiste sõltumatute majanduskommentaaride valguses. Näiteks juhtus nii elektri hinna võimaliku tõusmise asjus. Võib juhtuda, et valitsust süüdistatakse korraga nii liig väikeses palgatõusus kui ka liig madalas eelarve ülejäägis. Vaat selles pole ei loogikat ega majandust. See ajab naerma, selle väitega pole midagi teha, sellega ei ole kohane isegi vaielda.
Ma saan aru küll, et Riigikogu valimised on kord nelja aasta jooksul aga konkurents ajalehtede vahel toimub kuus päeva nädalas. Sellegi poolest ei saa sõltumatute kommentaaride pähe kirjutada süüdimatuid.

Miks Padar ei asenda enam Partsi?

Vabariigi Valitsuse liikmete asendamine on meil ärasätitud kellaajalise täpsusega ja teistmoodi ei saakski olla. Isegi valitsusliikmete arv, kes peavad kindlasti viibima Eestis, on paigas. Teistmoodi ei saakski olla, sest vabariik ei saa olla sekundikski valitsuseta. Paratamatult tuleb ühel ministril teist asendada nii lähetuste kui puhkuste ajal. Seejuures ka allkirjastada dokumente. Allkirja juurde märgitakse seejuures kindlasti näiteks “ haridusminister sotsiaalministri ülesannetes” või siis “siseminister justiitsministri ülesannetes”. Ministrit saab asendada ainult teine minister ja mitte keegi muu.

Poliitikas kehtivad must-valgele kirja pandud kordade kõrval ka kirjutamata tavad ja seda ka ministrite asendamise asjus. Nii näiteks on saanud heaks tavaks, et eriti tundlikes küsimustes ministeeriumi poolt võetavad seisukohad jäävad asendavale ministrile esitamata. Selline kiri lihtsalt ootab “oma” ministri saabumist ja ei kuulugi “asendusministrile” esitamisele. Tõsi, võib juhtuda, et seisukohavõtt on kiireloomuline ja seetõttu ka asendava ministri allkiri hädavajalik. Sellisel juhul eeldab hea tava lähetuses või puhkusel oleva ministri telefonikõnet kolleegile, milles antakse kiire seletus soovitava allkirja asjus. Kui seda kõnet ei tule või ei ole eeldab iga asendav minister, et dokument on saanud “oma” ministri heakskiidu. Kirja pandu on selle ministri ja selle ministeeriumi seisukoht.

Võin isikliku kogemuse pinnal tõdeda, et koostöö koolivenna ja kaasministri Tõnis Lukasega toimus heade tavade ja vastastikuse lugupidamise alusel. Just nii, nagu ülal kirjeldasin.
Täna muutis valitsus ministrite asendamise korda. Ja tegi seda rahandusminister Ivari Padari ettepanekul, sest eilsete Juhan Partsi ja tema juhitava ministeeriumi poolt toodetud uudiste alusel ei saa eeldada võimet heade tavade järgimiseks. Tõesti, nagu lasteaias, kus püksid täis teinud Juku leiab, et tema pole mitte neid täis lasknud. Sellist poliitilises mõttes matslust pole endale lubanud mitte ükski minister mitte üheski koalitsioonis. Poliitikas tuleb korraga olla nii konkurent kui koostööpartner ja need kes sellest aru ei saa…….