Pensioniea tõstmisest (vol.2)

Eelmise loo jätkuks kõigepealt sellest, et Praxise anlüütiku Andres Võrgu andmetel võimaldaks pensioniea tõus riigile 8% väiksemaid kulutusi pensionide väljamaksmiseks. Ühes kuus on täna väljamakstav summa on 1, 325 miljardit kokku. Halbadest töötingimustest varasem pensioniõigus moodustab sellest 166 miljonit. Ehk siis tervistkahjustavatel töödel ja väljateenitud aastate pensioniõiguse uutele alustele viimisest on ka riigi kulutuste kokkuhoid suurem.
Mis mõttega siis pensioniea tõstmisega tulistjalu kiirustada, kui pakilisemad tööd tegemata ?

Pensioniiga suurusena on aastate jooksul oluliselt muutunud. Ka Eestis näiteks ei pea 63 aastaselt pensionile minema ja võib pensioni saamist edasi lükata. Õigust edasilükatud pensionile kasutab Eestis täna 559 inimest võites sellega iga edasilükkunud kuu eest 0,9 % pensioni suurusest. Veel ennem seda viisime sisse ennetähtaegse pensioni. Siin loomulikult vastupidiselt inimene kaotab iga varem pensionile mindud kuu eest 0,4% pensionist. Ennetähtaegsel pensionil on 14 639 pensionäri. Põhjused, miks üks inimene otsustab minna varem pensionile ja teine hiljem, on väga individuaalsed. Sõltub see ära tehtavast tööst ja palgast või koguni lootusetusest tööd leida. Aga ka tervisest loomulikult.

Eesrindliku pensionikorraldusega riigid on siin veelgi kaugemale läinud. Lihtsalt seletatuna tähendaks see seda, et seaduses sätestatud pensioniiga pole mitte 63 aastat vaid näiteks 60 kuni 65 aastat /tõesti näitena toodud, mitte palun võtta ettepanekuna/. Sisuliselt otsustab iga inimene ise tervise ja tehtava töö ja saadava tulu alusel, millal tal selle aja jooksul on mõistlik pensionile jääda. Loomulikult sõltub tehtavast valikust pensioni suurus. Mida hiljem lähed, seda suurem pension on. Ehk siis samad põhimõtted, mis meie täna kehtivas seaduses, aga veelgi suuremas sõltuvuses tehtavast valikust. Seejuures on kaasaegse pensionikorraldusega riigid suutnud arvestada ka kõige olulisema näitajaga pensioniea tõstmisel - see on pensionieas elatud aastate arvu kasvuga.

Kokkuvõtteks. Penisoniea tõstmine vajab palju tõsisemat ja sisulisemat ettevalmistust. Temast loodetav kasu jääb saamata, kui palju pakilisemad küsimused on veel lahendamata. Tööpensioni loomine võtab oma aja. Seejärel saame arutada, kas ja kuidas pensioniiga tõsta.