Katus nii tervishoiule kui töötutele

Kunagise kokkuleppe alusel pidi riiklik töötu abiraha  tõusma 2010. aastal 50 protsendini alampalgast. Seejärel lükkasid Reformierakond ja IRL leppe  jõustumise aastasse 2013 ning sama teadmisega tehti ka järgmise aasta riigieelarvet. Sellel nädalal aga selgus, et valitsusliit soovib seda lubadust veelgi kaugemale tulevikku viia, tuues põhjuseks vajaduse leida raha kiirabile  ja residentidele streigi käigus kokkulepitu väljamaksmiseks. Igatpidi näotu lugu.

Kui nüüd natukene arvutada, siis töötute kulul pole vaja tervishoiuleppes antud lubadust  täita. Kogusummaks on ju 3,6 miljonit eurot ja tegelikult on see raha riigieelarves olemas.

Nii nagu mitmel varasemal korral, on valitsus ka seekord pakkumas rahvasaadikutele võimalust teha 4 miljoni euro jagu kulutusi. Käibekeeles on tegu „katuserahaks“ nimetatuga.  Ma ei häbene tunnistamast, et koos teiste fraktsioonidega on seda võimalust kasutanud ka sotsiaaldemokraadid. Oleme suunanud seda raha pea eranditult lasteaedade, koolide, raamatukogude ja muude kohalikus elus hädavajalike investeeringute tegemiseks. Ja eks need kodukandi katused tilguvad ka kõige rohkem läbi. Mäletamist mööda  läks  ühel aastal  kogu meie fraktsioonile antud võimalus  puuetega inimestele rehabilitatsiooniteenuste ostmiseks. Nii et aegu on olnud erinevaid.

Austamaks  tervishoiutöötajate väärikust, töötute vajadust ja valitsuse poolt varem antud lubadusi, teeks õige seekord niipidi, et kõik need 4 miljonit valitsuse reservis olevat eurot läheksid kiirabile ja residentidele.

Töötu riikliku abiraha suurust poleks vaja vähendada ja raha jääks veel ka haiglatele, et ei peaks visiiditasu ja voodipäevatasu tõstma.

Võitjad on arstid, õed, residendid, kiirabitehnikud, patsiendid, töötud, Vabariigi Valitsus. Ehk ka Riigikogu. Kaotavad küll „katused“, aga küllap saavad hakkama. Uskuge mind.