Vanemapensioni asjus

Sellel valitsusliidul oleks justkui mingi kohustus teha isegi õigeid asju valesti. Või on siis mingi needus nende peal?

Igal juhul on riigi poolt mõistlik, kui pensioni maksmisel arvestatakse ka laste kasvatamisega. See pole küll mingi sündivust tõstev tegu, kuid arvestab asjaoluga, et laste kasvatamise tõttu võis vanemate töötasu jääda napimaks ning seetõttu tuleb ka tulevane pension väiksem.

Probleem, mida lahendada, on seega olemas. Kui me teeme seda varem, kui pensionireformi kavandajad üheksakümnendate keskel Koonderakonna valitsuse ajal vajalikuks pidasid, pole midagi katki? Küsimus on, kuidas me seda teeme.

Asi on selles, et varem sündinud laste kasvatamise eest saab täna lisaks kaks aastat pensioniõiguslikku staaži iga lapse kohta, kui teda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Mõistlik on, et nüüd luuakse kord, kus hiljem sündinud laste eest, keda on samuti vähemalt kaheksa aastat kasvatatud, makstakse samuti pensionilisa. Selle väärtus vanema pensionis on sisuliselt võrdne varem sündinud laste eest makstavaga. Ehk siis hindame pensionisüsteemis vanemate panust samadel alustel ja sõltumata sellest, millal nende lapsed sündisid.

Täiesti rappa läheb aga asi nende laste kasvamise arvestamisel, kes sünnivad  1.jaanuaril 2013 ja hiljem. Siinkohal näeb valitsuse eelnõu ette täiendava makse tegemise vanema kogumispensioni kontole lapse esimese kolme eluaasta jooksul.

Ja need on kaks täiesti erinevat suurust, kas vanem kasvatas last kaheksa aastat ja rohkem või siis ta kasvatas last tema kolme aastaseks saamiseni.

Esimesel juhul võime kindlad olla, et pensionilisa saab tulevikus vanem, kes last ka tegelikult kasvatas.

Teisel juhul võib pensionilisa saada ka juhul, kui vanem last peale tema kolme aastaseks saamist enam ei kasvatanudki. Veelgi hullem – need, kes last ka tegelikult kasvatasid, jäävad pensionilisata.

Märkus: ärgu teid segagu teadmine, et seda lisa saab lapse kasvatamise eest vähemalt kaheksa aasta jooksul ja et seda makstakse ühele vanematest nende kokkuleppel. Need reeglid on kirjutanud elu ise, sest on ka peresid, kus nii ema lapsi kui isa lapsi kasvatatakse kui ühiseid lapsi.