Euro ja aritmeetika

Eurole ülemineku seaduse vajalikkuses ei pruugi kahelda. Hästi lihtsustatult öeldes saab selle alusel riigivõim jagatud 15,6466 –ga ja punkt. Täna seadustes sätitud kroonid saavad aritmeetika abil eurodeks, reeglina suuri muudatusi seejuures tegemata. Tõsi ta on, et mõne riigilõivu suurus saab olema näiteks 1,59 eurot, mis võib näida kaunis kentsakas, aga poliitiline pragmaatika numbrilises väljundis ei olegi ilmselt huumorivaba. Tundlikul eurole ülemineku ajal on arusaadav riigivõimu soov mitte midagi muuta ja ümardada arvutustehe kodanikul soodsas suunas.

Kui nüüd riigile makstava ja riigi poolt makstavaga on kõik selge, siis sama lihtne pole lugu hindadega, mida teatavasti mõjutab tema kõrgeausus turg ise. Kaupmeeste vabatahtlik lepe seoses eurole üleminekuga hindu mitte tõsta on kindlasti tarvilik, eriti veel teades, et tarbijakaitse seaduse paragrahv allutab selle leppe sõlmijad ka riiklikule järelvalvele.

Tarbijana sooviks, et see lepe sõlmitaks võimalikult ruttu ja et meil kõigil oleks võimalikult vara lepinguosalised ka teada. Kas või näiteks sellel moel, et kaubanduskeskuses erinevate äride vahel valides saaks juba „krooni ajal” otsustada, kes on eurole üleminekut pooldav ärimees ja kes mitte. Loomulikult peaks ka riigivõim seejuures lubama, et ta omalt poolt hindu ei kergita.

Kuidagi on aga tähelepanuta jäänud need tasud ja toetused, mida kehtestavad kohalikud võimud. Saan aru, et seaduse tasemel ei soovi keegi linnade ja valdade volikogude õigusi piirata. Aga keegi ei keela ju meil selles kokku leppida, et ka omavalitsused kasutavad eurole kasutusele võtmise seaduse põhimõtteid ?

Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit on vägagi mõjukad partnerid ning suudaksid lubatu ka mingite takistusteta ellu viia. Valitsus võiks aga omapoolse lubadusena kanda riigieelarve kuludesse tasude ja toetuste kodaniku kasuks ümardamisel tekkiva puudujäägi. See oleks valitsuse poolt soliidne ja mitte ka ülemäära kulukas ettevõtmine. Ja ühtlasi fair play nii linnade kui valdade, aga eelkõige kõigi elanike suhtes. Tallinlastel oleks näiteks oluline teada, et bussipiletid ei kalline. Päris omavoolu teed ei peaks ka asja laskma, sest Brüssel seda teab, kus siin mingi miin veel peidus võib olla.