Pensioniiga on teemaks kõikides vananevates ühiskondades. Ehk siis seadustes sätestatud pensioniõigust andev vanus tekitab paljudele Euroopa riikidele probleeme ja neid püütakse lahendada. Eesti tingimustes peaks see tähendama seda, et pensionileminek 63 aasta vanuses peaks olema meil probleemiks. Minu arvates meil hetkel sellist probleemi pole. Riiklikus pensionikindlustuses on lahendamata hoopis üks teine küsimus – paljud inimesed saavad 20%-lise sotsiaalmaksu kulul pensionile veelgi varem, kui 63 eluaastat täis saab. Seejuures on nendel inimestel täiesti õigustatud ja sisuline põhjus, miks nad teistest varem pensionile peaksid minema.
Arvudest. Vanaduspensioni saajate arvuks teatab meile sotsiaalkindlustusamet 290 967 inimest. Nende seast on tervistkahjustava või pingelise töö tõttu ennem üldist pensioniga, ehk siis veel varem kui 63 aastaselt, pensionile siirdunuid 37 834 . Isegi protsendiarvutust mitte kõige paremini valdavale on selge, et nende osakaal vanaduspensionide saajate arvus ei ole sugugi väike.
Nende inimeste igati põhjendatud õigus varasemale pensionieale on seotud tehtud tööga. Kindlustuskeeles kõneldes katab täna riiklik pensionikindlustus lisaks vananemisriskile ka tervistkahjustavate töötingimuste riski, sest ka varasemat pensioniõigust andvatel töödel maksab tööandja samasuurust sotsiaalmaksu, kui mujalgi. Kui te kindlustate oma auto, siis te ju ei oota, et kindlustatud oleks ka teie maja või korter? Riiklikus pensionikindlustuses paraku täna aga asi niimoodi kipub olema.
Oleks vale väita, et valitsused ei tea, mida selle probleemi lahendamiseks tarvis oleks teha. Otse ja ausalt öeldes on kontseptuaalsed lahendused leitud juba kümme aastat tagasi. Praktikasse pole need aga jõudnud. Ka eelmine valitsus kiitis heaks tööpensionide süsteemi. Kas hetkel võimul olev kooslus julgeb selle alusel ka seadusega välja tulla, jääb esialgu küsimärgiks. Tööpensionide süsteem näeb ette halbade töötingimuste tõttu varasema pensionilemineku õiguse eraldi kindlustamist. Töötingimuste eest vastutav tööandja oleks kohustatud varasema pensioniõiguse oma töötajatele kindlustama. Ehk siis need viis aastat näiteks, mis saabuksid inimesele ennem üldist pensioniiga, oleks kinni makstud tööpensionina ja mitte riiklikust pensionikindlustusest. Asi oleks aus nii nende inimeste suhtes, kes tervistkahjustavatel töödel töötavad, kui ka nende suhtes, kes sellist tööd ei tee.
Seetõttu ei ole täna üldise pensioniea tõstmisega kuskile kiiret, sest probleemid on hoopis mujal.
No comments:
Post a Comment