Meeldetuletuseks. Töötuskindlustuse abil maandavad tööelu riske tööandjad ja töötajad. Selles kindlustuses on nad mõlemad nii andjad kui saajad. Tööandjate maksetest kaetakse tööandjate riskid ja töötajate maksetest töötajate omad. Põhimõte – nii palju kui maksad, nii palju ka saad, kehtib ka selles kindlustuses. Nii, nagu kõigis muudeski.
Tänaseks on siililegi selge, et uute kohustuste rahastamine töötuskindlustusest maksab rohkem, kui 1,5%-ni tõusev maksemäär. Sellest 0,5% on tööandja makse ja 1,0% töötaja poolt makstav. Uue töölepingu seaduse ja ka töötuskindlusest makstavate uute hüviste jõustumisest on sisuliselt huvitatud nii tööandjad kui töötajad. Tööandjad seetõttu, et osa koondamishüvistest ei maksa jõustuva seaduse alusel mitte enam iga tööandja ise, vaid tehakse seda tööandjate vahel solidaarselt töötuskindlustuse kaudu. Töötajad seetõttu, et laieneb hüvise saajate ring ning tõuseb ka hüvise määr.
Mis see maksma läheb, on arvutatav suurus.
Tänaseks on töötajate pool jõudnud teadmisele, et nad on valmis maksma 2,5% palgalt selle nimel, et neid uusi hüvitisi saada. See on rohkem, kui täna ja rohkem, kui 1. juulist peaks kehtima hakkama. Sellegi poolest on töötajate pool kõrgema maksumääraga nõus, sest ollakse valmis tööta jäänud kolleegi hädas aitama.
Ka tööandjate uute võimaluste hind on teada ja see on 1,2% väljamakstud palkadelt. Millegi pärast aga ei olda seda hinda valmis maksma. Ehk siis soovitakse rohkem, kui ollakse valmis panustama. Töötajad oskavad arvutada ja tööandjad millegi pärast mitte.
Ja veel. Ma ei saa kuidagi aru, mida head või halba on siinkohal poliitikutel ütelda? Kui töötajad on nõus töötuskindlusest saadava eest rohkem maksma, siis miks peaks seda keelama? Sisu poolest on ju asi selles, et uus seadus aitab raskeid aegu kergemini üle elada nii töötajatel kui tööandjatel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Ma tahtsin diskuteerida Äripäeva veebi ilmunud artiklile kus te väidate uskuvat, et inimesed on tulumaksu tõusuga nõus. Kahjuks pole seda teksti veel siia ülesse pandud eks siis teine kord.
Tahtes mitte olla irooniline, küsin, mida blogikirjutaja ise arvab, miks tööandjad peaksid töötuskindlustuse protsendimäära vastu olema kui see töötajate enda palgast tuleb?
Võibolla on kirjutaja häda liigselt pikas riigikogulase staažis, mis kipub inimesi reaalsest elust distantseerima.
Teiseks, huvitaks mind see, kes need töötajad või töötajate esindajad on, kes arvavad, et kõik töötajad seda soovivad(kui aru saavad, et selle võrra nende kättesaadav palk nn. reaaltulu väheneb)?
Post a Comment