ATS

1. Kõigepealt tuleb kahjuks järjekordselt nentida, et sotsiaaldemokraatidel on reformierakonnast täiesti erinev arusaam üldsuse kaasamisest eelnõude ettevalmistamisse. Kahjuks ei pidanud justiitsminister vajalikuks kutsuda eelnõud ettevalmistavasse töörühma riigitöötajate volitatud esindajaid. Näiteks töölepingu seaduse eelnõu sai pärast tööturu osapoolte kaasamist hoopis uue kuju.

2. Antud eelnõu asjus väljendub ülalmainitud asjaolu selles, et tegemist on pooliku tööga. Avaliku teenistuse ümberkorraldamise juures ei ole tundlik teema niivõrd mitte eelnõus sisalduv, vaid üleminek seniselt süsteemilt uuele. Üleminekusätteid on aga kirjeldatud vaid eelnõu seletuskirjas ja rakendusosa siiani koostamata. Loodetavasti suudetakse siinkohal riigilt palka saavate inimestega asjalikult suhelda.
Põhimõte, et ametnikeks loetakse tulevikus neid riigipalgalisi, kes otseselt teostavad avalikku võimu - on õige. Kahjuks ei ole eelnõu selles mõttes lõpuni läbi mõeldud. Ametnikeks loetakse eelnõu alusel ministeeriumi põhifunktsioone täitvaid inimesi, andmata täpsemat seletust, kes need inimesed on. Üheselt on arusaadav, et näiteks maksuametnik või tervisekaitseinspektor on ametnikud. Aga selle sama eelnõu koostanud juristid? Mina neil avalikku võimu teostavat funktsiooni ei näe. Kuigi ministeeriumi põhifunktsiooni ehk eelnõude koostamist tuleb neil teha. Kindlasti peab aga neil olema õigus streikida. Kohaliku omavalitsuse tasandil on võimalus vahet teha ametniku ja töölepingu alusel tööl käiva töötaja vahel veelgi raskem kui mitte võimatu.

3. Pean õigeks, et üleminek vanalt avalikult teenistuselt uuele toimuks sotsiaalsete pingeteta. Olgu siin eeskujuks riigid, kus varem tööle võetud jätkavad teenistust endistel alustel ja uued töötajad võetakse tööle uute põhimõtete järgi. Seletuskirjast võib järeldada, et seda seisukohta on võetud arvesse. Kahjuks piirdub see teadmine seletuskirjaga.

4. Eelnõus toodu ei lähe kokku varem vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadega muudatustest soodustingimustel pensionide uuendamisest. Ehk siis eelnõu /täpsemalt selle seletuskiri/ on selles osas liiga karm.

5. On tervitatav, et põhipalk peaks tulevikus moodustama ametniku ametipalgast vähemalt 70 %. Samal ajal jäävad lahtiseks paljud küsimused mitte ainult töötasude, vaid ka näiteks tööaja osas. Nende küsimuste täpsustamine on võimalik ka valitsuse ja riigitöötajate vahel sõlmitava kollektiivlepinguga. Kutsun üles justiitsministrit avalikult teavitama valmisolekust nendesse läbirääkimistesse asuda ja selline lepe sõlmida.

6. Küsimus sellest, keda uus seadus loeb ametnikuks ja keda mitte, on äärmiselt tähtis töötajate õiguste seisukohast. Rahvusvaheline tööõigus lubab ametnike kui otseselt avalikku võimu teostavate inimeste streigiõigust piirata. Teistel mitte. Streigiõiguse seisukohast on eelnõu liiga lakooniline. Olen kaugel arvamusest, et selle sätte muutmine kollektiivsete töötülide seaduses tooks endaga kaasa kohe suure arvu streike. Aga õigus selleks, peab inimestel olema.

7. Pean vajalikuks kohtumist justiitsministriga selle eelnõu asjus SDE fraktsioonis ning valitsuse poolset avatud ning koostööaldist dialoogi riigitöötajaid esindavate ametiühingutega.

8. Kaasajal peab töötamine avalikus teenistuses olema loomulik osa tööinimese arengus ja karjääris. Vana avaliku teenistuse kontseptsioon motiveerib inimest pikka aega riigitööl olema. Peaksime mõistma, et see aeg, kus nooruses lõpetatud kool andis inimesele tööd ja leiba pensionipõlveni, on paratamatult möödas. Sellega tuleks arvestada ka avalikus teenistuses. Võimalus eneseteostuseks ja korralik palk – need on 21. sajandil hea ja tõhusa tööjõu leidmise võlusõnad. Mitte pisike ja pikk leib, nagu eelmisel sajandil.