Tänases Terevisioonis leidis Kaitseministeeriumi värske kantsler, et üheks tema ülesandeks on ühiskonnale selgeks teha lihtne tõsiasi – riigi kaitsevõime ei ole ainult sõjaväelaste pärusmaa. Kümme punkti kümnest !
Ma püüaks seda sama seletada ka kaitseministrile. Kõikvõimalikud analüütikud tunnistavad, et kaasajal ei ole riikide julgeolek ohustatud mitte niivõrd tankide ja püsside põhiselt, vaid majanduse kaudu. Seetõttu on selge huvi vähendada majanduse haavatavust võõra ja vaenuliku jõu poolt.
Suurus nimega “Eesti kroon” on ilma mingi kahtluseta kergesti rünnatavam kui suurus nimega “euro”. Täiesti võrreldav seis asjaoluga, et Eesti NATO liikmena on kindlasti paremini kaitstud, kui me NATO liikmeks poleks mitte.
NATO-sse astudes võtsime me kohustusi ja andsime lubadusi. Euroga liitumiseks tuleb meil samuti kohustusi täita ja , kahju küll, samas mitmeid valitsusliidu poolt antud lubadusi keerulises majandusolukorras paremaid aegu ootama jätta. Või siis täita mahus, mis hetkel jõukohane.
Minu veendumus on, et ka Eesti parema kaitstuse nimel tuleb meil võimalikult kiiresti ühineda euroga. Selle saavutamiseks aga tuleb paraku oodata meie lubaduste osas kaitsekulude tõstmisel. Langeva sisemajanduse kogutoodangu juures on kaitsekulutuste külmutamine 2008. aasta tasemele samm, mida võiksid hinnata ka meie NATO partnerid.
Ühinemine euroga suurendab meie julgeolekut kordades rohkem, kui miljonid kaitsekulude kasvuks. Ja kuidagi tobe oleks tõdeda, et Eestil jäi euroga ühinemata seetõttu, et on NATO liige ! Need kaks liikmelisust ei saa olla kuidagi vastuolus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment