5. detsembril toimus minu kindla veendumuse alusel lausa ajalooline sündmus. Sisejulgeoleku töötajate huve esindav ametiühing ja siseminister Jüri Pihl jõudsid kokkuleppele ja sõlmisid palgaleppe. Ühtpidi on tore, et 2008 aastal politseinike, päästjate ja piirivalvurite palk tõuseb. Vaatamata nii arusaadavatele kui ka täiesti arusaamatutele (eilne tööandjate avaldus, millele Taliga millegipärast alla kirjutas) rünnakutele riigiteenistujate palgatõusude vastu.
Tegelikult on see sündmus tähtis mitte ainult 2008 aasta kontekstis.
Tööturu teooria ja praktika näitavad, et kõige raskem on jõuda esimese leppeni. Näide meie enda uuemast ajaloost. Aastaid tagasi alustati läbirääkimisi alampalga suuruse üle Eestis. Ka siis olid vaidluse all küsimused – miks seda ikka vaja on ?
Oli ergast poliitilist võitlust ja hääletamisi, kui palgaseadust vastu võeti. Jätan siinkohal meenutamata, kes ja kuidas alampalga kui mõiste vastu võitlesid. Usun, et tolleaegsetel vastalistel on täna endalgi seda ebameeldiv meenutada. Tänaseks on alampalgast saanud üldriiklik sotsiaalne norm. Vaieldakse selle üle, kui suur peaks alampalk olema, mitte selle üle, kas seda üldse vaja läheb. Ilmselt ei saaks üldsus aru, kui sellist lepet ei sünniks ja alampalk jääks kehtestamata.
Loodan siiralt samasugust pikka iga ka uuele leppele. Sisuliselt on sellise traditsiooni puudumine olnudki sisejulgeoleku madalate palkade põhiline põhjus. Valitsused teatavasti ei ole igavesed ja isegi mina ei usu, et sotsiaaldemokraadid alati valitsusse kuuluvad. Veel vähem aga on võimalik see, et siseminister alati sotsiaaldemokraat juhtub olema. Küll aga saab igal järgmisel ministril keeruline olema keelduda läbirääkimistest ja leppest, kui sellisest. Kui Pihl sai, miks siis tema sellega toime ei tule?
Milles on siin võit politseinikule , päästjale ja piirivalvurile ?
Toon näite nii käesolevast, kui mõnest varasemast aastast. Kurtmine on ju tuttav, aga vajab meenutamist. Palgafondi tõus ei pruugi tähendada konkreetse ametniku palga tõusu. Mitme aasta jooksul kordus olukord, kus palkade maksmiseks eraldatud raha “kuskile” kadus. Väidetavalt kõrgemate ametnike töötasude tõstmiseks. Olukorras, kus kõigi astmete palganumber on paberil ja kokku lepitud, ei saa nii enam juhtuda. 2007.aasta eelarve tegemisel juhtus aga eelmise valitsusega hoopis imelik lugu. Nimelt kinnitati määrusega küll palganumbrid, mis vast polnudki kõige kehvemad, aga palgafondi selle palga väljamaksmiseks riigieelarvest välja kaubelda, kas ei suudetud või ei osatud. See võlg kaeti alles nüüd 2007. aasta lisaeelarve vastuvõtmisega sellel kolmapäeval.
Nii et edu ka tulevikuks. Nii politseinikele, päästjatele kui piirivalvuritele ja nende ühingule. Jüri Pihlile ja ka kõigile järgmistele siseministritele.
Meie Teiega kodanikena sellest ainult võidame!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment